Heli on lainena leviv võnkliikumine, mille kuulmine tuleneb õhurõhu muutumisest kõrva trumminahal. Aju tajub heliaistingut kui informatsiooni. Madala sagedusega võnkumisele vastab madal heli ja kõrge sagedusega võnkumisele kõrge heli. Vanas eas nõrgeneb kuulmine peamiselt kõrgetel helisagedustel, maal ja vaiksemas keskkonnas elavatel inimestel säilib kuulmine paremini. Kuidas muusika võis tekkida, seda võib vaid aimata. Ilmselt tajus inimene looduse helisid ja püüdis neid järele aimata. Shamanism saigi alguse ilmselt püüdest looduse helisid kas headel eesmärkidel või mõjuvõimu saavutamiseks ära kasutada. Vanas Egiptuses arvati, et pillikeeli puudutab “jumala käsi”. Vanades õukondades olid muusikud auväärses seisundis. Vanas Hiinas kasutati helide tekitamiseks puidust, savist või metallist valmistatud tuulekellasid juba 4500 aastat tagasi. Neid kasutatakse ka tänapäeval hea energia ligitõmbamiseks ja halva energia tõrjumiseks. Muusika on maailmakeel, mida mõistavad omamoodi kõik inimesed.

Muusika kui teraapiline vahend

Teades erinevate psüühiliste protsesside võnkesagedusi ja lainepikkusi, võib neid protsesse mõjutada vastavate helide ja rütmidega. Last ootavatel emadel soovitatakse üsas oleva lapsega rääkida ja kuulata võimalikult palju kaunist muusikat. Esimene meel, mis lapsel arenema hakkab, on kuulmine. Eriti instrumentaalne muusika on teraapiline, mõjutab nii musitseerijat kui muusika vastuvõtjat. Muusikateraapia kuulub parameditsiiini valdkonda ja seda kasutatakse alternatiivse ravivahendina. Laps uinub ema hällilaulu kuulates rahulikult ja magab hästi.

Eneseteraapia muusika abil

Laulmine mõjutab kogu inimese füüsist, eriti aga tema vaimset tervist. Laulmine on väga hea vahend enda tasakaalus hoidmiseks ja laulda võib igaüks, selleks pole vaja publikut ega erilist muusikalist kuulmist. Heliteraapia valdkonda kuulub ka endaga rääkimine. Arvatakse, et inimesed, kes iseendaga räägivad, on intelligentsemad ja vaimselt tervemad. Hääleteraapias tekitatakse üksikute vokaalide abil monotoonselt ja võimalikult pikalt heli. Iga häälik tekitab keha teatud elundites võnkumise ja ergutab nende tööd. Sama põhimõte on mantrate lausumisel.

Musitseerimine

Indias antakse lapsele pill kätte ja lastakse tal endal improviseerida juba väga varases eas ning muusika õppimist ei alustata sugugi mitte noodikirjast. Helide tekitamiseks võib leida erinevaid vahendeid, tähtis on musitseerimise protsess, helid ja rütmid. Tähtis on rõõm, mida musitseerimine tekitab. See on parim viis väljendada oma loovust, mis on väga oluline psüühilise tervise säilitamisel ja parandamisel. Selleks pole vaja erilisi muusikalisi oskusi, perfektset pillimänguoskust või nooditundmist, see kõik võib hakata tõelist loovust isegi segama. Laulmine toob tervist ja häälepaelte võnkumine loob hea enesetunde.

Mantrajooga aluseks on häälepaelte vibratsioon

Mantrate lausumiseks tõmmatakse kopsud õhku täis ja lastakse kuuldavale ühekõrgune monotoonne heli, nii pikalt kui kopsumaht lubab ja korratakse seda mitu korda. Kindla mantra asemel võib kasutada täishäälikuid: e-e-e… puhastab näärmeid, hingekõri ja keelt, a-a-a… puhastab kopse, vahelihast, maksa ja magu, o-o-o… puhastab hääleelundeid ja südant, ou-ou-ou… puhastab südant, maksa, magu, kopse, i-i-i… puhastab neerusid.

Muusika kuulamine

Kuhjunud psüühilisi pingeid ja füüsilist stressi saab reguleerida muusika kuulamisega. Lõõgastumiseks valitud muusika ei tohiks olla liiga vali. Liiga vali muusika mõjub pealetükkivalt. Ilma selge tempo ja rütmielementideta muusika lõdvendab ajataju, mis omakorda aitab lõõgastuda ja pingetest vabaneda. Kõrged helid pigem erutavad, madalad rahustavad. Kõrge või madal heli loob efekti, mis pole muusikapalaga seotud. Näiteks kui rahulikus aeglases muusikapalas on kasutatud valdavalt kõrgeid helisid, võib see anda hoopis ärritava tulemuse. Hästi mõjub alati tuttav muusika, millega on seotud varasemad positiivsed emotsioonid või mingid meeldivad mälestused. Teraapiaks on parem panna kokku valik oma lemmiklugudest, kuna suvalist muusikat kuulates ei tea kunagi, mis on järgmine lugu ja mõni võib rikkuda hea mõju. Muusikat valides tuleks arvestada meeleolu ja enda seisundit. Erinevatel aegadel võib puudutada erinev muusika, usaldama peaks sisetunnet. Teraapiline toime on ka sellisel muusikal, mis tekitab tugevaid emotsioone ja puudutab sügavuti. Näiteks ooperimuusika või klassikaline muusika võib olla just sellise mõjuga: ei rahusta, aga puudutab hinge. Teatud rütmid on tervistava mõjuga, nt rahvamuusikas on selliseid rütme ja helisid, mis väga hästi mõjuvad.

Instrumentaalmuusika

Laulusõnad võivad hajutada tähelepanu, mistõttu mõjub sageli paremini intrumentaalmuusika. Klassikaline instrumentaalmuusika võib olla väga teraapiline, kui seda armastatakse kuulata. Ka pillimäng mõjub väga hästi ja tekitab rõõmsaid elamusi, olgu või omal käel või youtube vahendusel selgeks õpitud. Ei pea olema virtuoos, tähtis on rõõm, mida musitseerimine tekitab.

Looduse hääled

Looduse hääled on tõeliselt täiuslikud ja teraapilised: oja vulin, lainete kohin, lindude laul, rähni toksimine, rohu ja lehtede sahin, lume krudin jne. Looduses võib olla ka ärritavaid hääli, nagu kõuemüra, tormiulg, kiskjate hääled. Kui loodus on tasakaalus, siis inimene rahuneb. Looduses käies on kasulik lasta endast läbi kõik, mis kõrvu kostub, iga heli ja rütm. Võtta kõik see endasse, ilma seda liigselt mõtestamata. Kui ei saa loodusesse minna, on võimalik ka arvutist või heliplaadilt kuulata looduse hääli, abi on sellestki.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.